Hädakaitse ja seadused

KMG Eesti kutsub tungivalt üles inimesi tutvuma enda õigustega erinevates situatsioonides. Kust jooksevad hädakaitsepiirid, millised on inimeste õigused mingis olukorras, mida loetakse millal õigustatuks, kaamerad ja telefonid.. kui lihtne on ikkagi rikkuda enda elu? – meie Krav Maga trennides võtame jooksvalt läbi ka selle poole.

Artiklis on refereeritud Justiitsministeeriumi hädakaitse artiklit “Oska ennast kaitsta”.

Hädakaitseks võib ette võtta tegevusi, mida on kallaletungi tõrjumiseks vaja. Me ei ole kohustatud ründe eest põgenema ega abi kutsuma, vaid võime sellele vastu hakata.

Kui ennast kaitsval inimesel on võimalus valida, peab ta valima säästvama vahendi. Samal ajal on hädakaitse korral lubatud kasutada vahendeid, mis on kahjustavamad kui ründaja ründevahend. Nii võib noaga ründavat inimest tõrjuda püstoliga. Relvaga võib tõrjuda ka paljakäsi ründavat inimest, kes on rünnatavast palju tugevam. Kui muud kindlat võimalust ei ole, on selline tegutsemine lubatud.

Kallaletungi tõrjumisel võib tekitada ründajale suuremat kahju, kui too on kavatsenud end kaitsvale inimesele tekitada. Näiteks kui ainus võimalus vägistamist vältida on selline, mis toob kaasa ründaja surma, võib inimene ennast sel moel kaitsta. Seda hoolimata tõigast, et üldiselt peetakse inimelu tähtsamaks kui seksuaalset puutumatust.

Relva võib kasutada ka näiteks niisuguse ründaja vastu, kes kavatseb röövida autot või rahakotti. Seda ei tohi teha ainult siis, kui on ilmne, et röövimist saab ära hoida muul moel. Näiteks röövijaks on relvastamata ja kehalise puudega inimene, keda on kindlasti võimalik tõrjuda ka paljakäsi. Tuleb arvestada, et meil ei ole tihti võimalik aru saada, kas meilt tahetakse lihtsalt mõnd asja ära võtta või ollakse valmis kasutama ka surmavat vägivalda. Seetõttu tuleb ikkagi lähtuda sellest, et inimesel on õigus ennast kaitsta.

Hädakaitse ja enesekaitse

Ründajat ei tohi surmata, kui rünnatav ei ole füüsiliselt ohus ja üritatakse varastada midagi tühist. Näiteks kui aiaomanik näeb eemalt õuna näppavat poisikest ja ainus võimalus õunavargust vältida oleks varas maha lasta, ei tohi ta seda siiski teha.

Inimene ületab hädakaitse piiri, kui ta kasutab teadlikult vahendeid, mida pole rünnaku tõrjumiseks ilmselgelt vaja – näiteks on ründajaks tugeva kehalise puudega inimene –, ja kui ta tekitab ründajale teadlikult ja tahtlikult liigset kahju.

Enesekaitse võtteid, sealhulgas vastulööke, tuleb kasutada ainult nii palju, kui on vaja kallaletungi tõrjumiseks. Näiteks ei tohi vastupanuvõimetut vastast edasi lüüa – sellises olukorras jääb kaitsja enesekaitsepiiride ületamise tõttu ise süüdi. Kui rünnak on peatatud, ei tohi asuda ründajale kätte maksma. Temaga peab edasi tegelema politsei.

Kuriteolt või pärast seda põgenemiskatselt tabatud inimese võib igaüks – nii kannatanu ise kui ka mõni pealtnägija – kinni pidada ja politseisse toimetada. See, kui suurt jõudu tema vastu tarvitada, oleneb sellest, kui ohtliku kuriteo ta on kinnipidaja teada toime pannud ja kui ohtlik ta seega ise on. Vägivaldse kurjategija kinnipidamiseks võib kasutada rohkem jõudu, ent näiteks mõne asja lõhkunud inimese elu ei tohi ohtu seada. Hädakaitse ja kurjategija kinnipidamine erinevad selle poolest, et hädakaitsega püütakse kuritegu ära hoida, kinnipidamise reeglid tulevad aga arvesse siis, kui kuritegu on kas juba tehtud või selgesti pooleli jäetud. Seetõttu tuleb kurjategija kinnipidamise puhul kasutada jõudu vaoshoitumalt kui hädakaitse puhul.